Moodulkorsten – mis see on ja miks see on üks parimaid valikuid

Moodulkorsten on tehases valmistatud elementidest koosnev korstnasüsteem, mis pannakse ehitusobjektil kokku valmis komponentidest.

See tähendab, et korstent ei laota kohapeal tellistest nullist üles, vaid kasutatakse kindla mõõdu ja omadustega elemente. Üldjuhul eristatakse kahte tüüpi: plokkmoodulkorsten ja topeltseinaga metallmoodulkorsten.

Miks on moodulkorsten üks parimaid valikuid?

Moodulkorstna tugevus ei ole ainult selles, et seda on mugavam paigaldada. Olulisem on see, kuidas korsten töötab päris kasutuses: kas tõmme on stabiilne, kas lõõr talub kondensaati ja kas süsteem sobib valitud küttekehaga.

Parem ja ühtlasem tõmme

Ümar ja sile sisepind aitab suitsugaasidel kiiremini liikuda ning vähendab takistusi lõõris. Tulemuseks on stabiilsem tõmme ja küttekeha efektiivsem töö.

Väiksem hooldusvajadus

Siledale sisepinnale ei kinnitu tahm ega pigi nii kergesti kui ebaühtlase pinnaga telliskorstnasse. See tähendab vähem kogunemist lõõri seintele ja väiksemat probleemi kehva tõmbega.

Kõrge tule- ja happekindlus

Keraamiline sisetoru põletatakse kuni 1200–1350 °C juures. See peab vastu nii happelisele kondensaadile kui ka tahmapõlengule. See on oluline just tänapäevaste kütteseadmete puhul, kus suitsugaaside temperatuur võib olla madal ja kondensaati tekib rohkem.

Sobivus eri küttekehadele

Moodulkorsten võib sobida puidu, pelleti, gaasi ja õliga töötavatele küttekehadele, kuid lõplik valik sõltub konkreetsest süsteemist. Oluline on, et korstna materjal, temperatuuriklass ja lõõri läbimõõt vastaksid küttekeha nõuetele.

Millal on moodulkorsten õige valik?

Kaasaegsete madala suitsugaaside temperatuuriga kütteseadmete puhul

Tänapäevased pelletikatlad, gaasikatlad ja efektiivsed kaminad väljutavad madala temperatuuriga suitsugaase, alla 150 °C. See tekitab lõõris tugevat happelist kondensaatvett.

Traditsiooniline telliskorsten imab selle niiskuse endasse ja võib happe tõttu juba mõne aastaga lagunema hakata. Happekindla keraamilise või metallist sisetoruga moodulkorsten talub sellist koormust ilma kahjustusteta.

Kui majas pole korstna jaoks tugevat vundamenti

Telliskorsten kaalub mitu tonni ja vajab alati tugevat vundamenti. Kui korsten tuleb paigaldada vundamendita ruumi või teisele korrusele, on kerge metallist moodulkorsten õige valik. Selle saab kinnitada otse küttekeha peale või seinale.

Kiirete ehitustööde ja talvise paigalduse korral

Ajasääst: tavaline korstna ladumine võtab umbes nädala, 8–10 meetri pikkuse moodulkorstna paigaldus aga vaid 1–2 tööpäeva.

Talvine paigaldus: metallist moodulkorstnaid saab paigaldada ka miinuskraadidega, sest montaaž toimub kuivmeetodil ja ilma külmatundlike segudeta.

Kui ruumi on vähe või küttekeha asukoht on ebatavaline

Moodulkorsten on välismõõtmetelt oluliselt kompaktsem kui kivikorsten, mistõttu jääb eluruumidesse rohkem vaba pinda. Kuna metallist moodulkorstna saab viia läbi seina otse välja, sobib see hästi olukorda, kus korstent ei ole võimalik või mõistlik juhtida läbi korruste ja vahelagede.

Liginullenergia- ja A-energiaklassi majades

Kaasaegsed hooned peavad olema õhukindlad. Spetsiaalsed moodulkorstnasüsteemid on varustatud integreeritud ventilatsioonilõõriga, mis toob küttekehale vajaliku värske õhu otse õuest läbi korstnalõõri. Nii ei rikuta hoone õhukindlust.

Puitmajades ja rangete tuleohutusnõuete korral

Puitkarkassmajades on turvalisus esmatähtis. Moodulkorstnatel on tehases täpselt välja arvutatud isolatsioonikihi paksus ja testitud ohutuskujad. See tähendab paigaldamisel väiksemat eksimisruumi ja suuremat tahmapõlengukindlust.

Moodulkorsten vs telliskorsten – mis vahe neil on?

Omadus	Moodulkorsten	Telliskorsten
Paigaldusaeg	Kiirem lahendus valmis elementidest	Mitu päeva kuni nädalaid
Siselõõri kuju	Ümar ja sile – parem tõmme	Kandiline ja ebaühtlane pind
Kaal ja koormus	Kergem, metallkorsten ei vaja eraldi vundamenti	Raske, nõuab tugevat vundamenti
Kondensaadi taluvus	Happekindel keraamika või teras	Happeline niiskus lagundab kivi kiiresti
Lisafunktsioonid	Võimalik integreerida ventilatsioonilõõr lisaõhuvõtuks	Vajab eraldi lahendust

Metallist vs plokkmoodulkorsten – kumb valida?

Moodulkorstnaid on eri tüüpi, kuid kõige sagedamini võrreldakse metallmoodulkorstent ja plokkmoodulkorstent. Mõlemal on oma koht. Õige valik sõltub hoonest, küttekehast, korstna asukohast ja paigaldustingimustest.

Mis on metallmoodulkorsten?

Metallmoodulkorsten on tehases toodetud elementidest koosnev isoleeritud roostevabast terasest korstnasüsteem, mis pannakse objektil kokku spetsiaalsete liidete ja kinnitusklambrite abil.

Süsteem töötab „toru torus” põhimõttel ja koosneb kolmest kihist:

Sisetoru: happe- ja kuumakindlast roostevabast terasest, näiteks AISI 316L, ning kondensaadikindel.

Isolatsioonikiht: kvaliteetne kivivill või keraamiline kiud, mis hoiab sisetoru soojana ja kaitseb väliskesta liigse kuumenemise eest.

Väliskest: roostevaba teras, mis peab vastu ilmastikule ja mehaanilistele mõjudele.

Metallmoodulkorsten on hea valik siis, kui vaja on kerget, paindlikku ja kiiresti kohandatavat korstnasüsteemi.

Mis on plokkmoodulkorsten?

Plokkmoodulkorsten on tehases valmistatud standardsetest plokkidest koosnev korstnasüsteem, mis laotakse ehitusobjektil spetsiaalse mördi või liimi abil üksteise peale.

Olemuselt on see lähedasem traditsioonilisele kivikorstnale, kuid kaasaegsete materjalide tõttu on see märgatavalt kergem ja kompaktsem.

Plokkmoodulkorstnad jagunevad kaheks peamiseks tüübiks:

• Kolmekihilised keraamilise sisuga plokkorstnad

See on kõige universaalsem ja vastupidavam süsteem, mis koosneb kolmest elemendist:

Sisetoru: 1200 °C juures põletatud ümar keraamiline toru, mis peab vastu hapetele, niiskusele ja tahmapõlengutele.

Isolatsioonikiht: tulekindlad kivivillaplaadid, mis hoiavad suitsu soojana ja kaitsevad välisplokki.

Välisplokk: kergbetoonist või kergkruusast mantelplokk, mis annab korstnale kuju ja tugevuse.

• Ühekihilised laavakivist plokkorstnad

Need on valmistatud vulkaanilisest laavakivist, millel on väga head isolatsiooniomadused ja madal soojuspaisumine. Eraldi sisetoru ega villaplaati ei ole vaja. Suitsugaasid liiguvad otse läbi laavakivi ploki ümara sisetoru.

⚠️ Laavakivist korstnad sobivad ainult puiduküttele, näiteks ahjudele, kaminatele, pliitidele ja saunakeristele. Need ei talu gaasi- ega õlikütte happelist kondensaati.

Puudused võrreldes metallkorstnaga:

Plokkorsten vajab alati kandvat vundamenti või tugevat betoonalust. Lisaks saab seda laduda ainult sirgelt ülespoole. Erinevalt metallkorstnast ei saa plokkidega teha põikeid sarikate ümber ega viia korstent läbi välisseina.

Millal valida metallist moodulkorsten?

Metallist moodulkorsten sobib hästi siis, kui oluline on kerge kaal, paindlik paigaldus ja võimalus viia korsten läbi välisseina.

Vundament puudub: kerge metallkorsten saab toetuda otse kamina peale või kinnituda seinale. Eraldi vundamenti ei ole vaja.

Korsten viiakse läbi fassaadi: kui korstent ei soovita viia läbi vahelagede ja katuse, saab metallkorstna juhtida läbi välisseina ning ankurdada fassaadile.

Keeruline kulg: eri nurga all põlvede abil saab korstna teekonda suunata. Sarikad ja talad ei pea olema takistuseks.

Interjööri disain: läikivad, matid või mustad metalltorud sobivad hästi kaasaegse elutoa disainielemendiks.

Kiire tõmme: metall soojeneb kiiresti, seega tekib tõmme kohe kütmise alguses.

Talvine paigaldus: kuna segusid ega liime ei kasutata, saab korstent monteerida ka pakasega.

Millal valida plokkmoodulkorsten?

Plokkmoodulkorsten sobib hästi siis, kui korstna asukoht on ehituses ette planeeritud, olemas on korralik alus ning soovitakse pikaajalist ja stabiilset lahendust.

Traditsiooniline tahkeküte: massiivne keraamilise sisuga korsten salvestab soojust ja sobib hästi kõrgete temperatuuridega tahkekütuse seadmetele.

Uusehitus: kui korstna asukoht on juba vundamendi valamisel ette planeeritud, on plokkorsten pikaajaliselt stabiilsem ja sageli ka soodsam investeering.

Pikk eluiga: kvaliteetsetele keraamilistele plokkorstnatele antakse kuni 30-aastane tehasegarantii.

Maksimaalne tuleohutus: paksud välisseinad pakuvad lisaisolatsiooni. Kvaliteetsed keraamilised süsteemid peavad probleemideta vastu aastakümneid.

Viimistlusvabadus: plokkorstna välispinda saab krohvida, värvida või katta keraamiliste plaatidega vastavalt interjöörile.

Kui palju maksab moodulkorsten?

Eestis jääb standardse ühepereelamu moodulkorstna komplekti hind tavaliselt vahemikku 600–2500 eurot. See kehtib umbes 5–7 meetri pikkuse korstna puhul.

Lõplik hind sõltub eelkõige valitud materjalist, lõõri läbimõõdust ja lisatarvikutest. Hinda mõjutavad näiteks katuseläbiviigud, vihmamütsid ja korstnamütsid.

Moodulkorstna hind materjali järgi

Laavakivist plokkorsten, näiteks Schiedel Isokern: kõige soodsam lahendus puiduküttele. Ühe meetri hind algab umbes 80 eurost. Terve komplekt maksab tavaliselt 600–1100 eurot.

Keraamilise sisuga plokkmoodulkorsten, näiteks Schiedel Rondo Plus: universaalne ja happekindel kolmekihiline süsteem. Ühe meetri hind jääb vahemikku 120–180 eurot. Terve komplekt maksab tavaliselt 1000–1800 eurot.

Isoleeritud metallist moodulkorsten, näiteks Vilpra või Schiedel: paindlik roostevabast terasest süsteem. Ühe meetri hind jääb vahemikku 150–250 eurot. Terve komplekt koos vajalike seinakinnituste ja isoleeritud läbiviikudega maksab tavaliselt 1200–2500 eurot.

Paigalduse hind

Plokkmoodulkorstna ladumine: keskmiselt 80–120 eurot ühe jooksva meetri kohta. Terve korstna püstitamine maksab tavaliselt 500–1000 eurot.

Metallkorstna paigaldus: enamasti pakutakse seda komplektse teenusena koos küttekeha ühendamisega. Sellise töö hind jääb tavaliselt vahemikku 400–700 eurot.

Katuseläbiviigu tihendamine ja lisatööd: plekitööd, katuse läbimine ja veepidavuse tagamine lisavad hinnale tavaliselt 150–350 eurot.

Kogumaksumus

Moodulkorstna lõplik hind selgub siis, kui on teada korstna tüüp, pikkus, läbimõõt, paigalduskoht ja vajalikud lisatööd. Täpsema hinna saamiseks tasub küsida spetsialistilt terviklik pakkumine koos vajalike sertifikaatide ja dokumentatsiooniga.

Mida peaks teadma enne moodulkorstna valimist ja paigaldust?

Enne moodulkorstna valimist tuleb üle vaadata kolm asja: kas valitud korsten sobib küttekehaga, kas paigaldus vastab tuleohutusnõuetele ja kas vajalik dokumentatsioon on korras.

Korsten ei ole lihtsalt toru läbi katuse. See on osa hoone küttesüsteemist ja selle vale valik või paigaldus võib rikkuda tõmbe, kahjustada korstent või tekitada tuleohu.

1. Seadusandlus, load ja dokumentatsioon

Ehitusteatis või ehitusluba: korstna paigaldamine on hoone tehnosüsteemide muutmine. Kui korsten paigaldatakse olemasolevale majale, tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis ja projekt.

Tootesertifikaat ehk CE-märgis: korstnal peab olema tehasetähis, näiteks T400 N1 D 3 G50. See näitab korstna kuumuskindlust, surveklassi ja ohutut kaugust põlevmaterjalidest. Need dokumendid tuleb alles hoida, sest neid võib vaja minna kasutusloa taotlemisel.

Kellel on õigus paigaldada? Moodulkorstna võib ise paigaldada ainult siis, kui tootja juhendit järgitakse täpselt. Enne kasutuselevõttu peab süsteemi üle vaatama ja akti väljastama kutsetunnistusega pottsepp või korstnapühkija.

2. Küttekeha ja korstna ühilduvus

Suitsugaaside temperatuur: kontrolli oma ahju, kamina või katla passi. Kui seadme suitsugaasid on kuumad, näiteks saunaahjudel üle 400 °C, peab korstna kuumusklass olema vähemalt T600. Madala temperatuuriga seadmetele, nagu pellet- ja gaasiseadmed, piisab tavaliselt T200–T400 temperatuuriklassist.

Lõõri läbimõõt ehk diameeter: korstna siseläbimõõt ei tohi olla väiksem kui küttekeha suitsutoru väljund. Liiga kitsas lõõr ei suuda suitsugaase piisavalt hästi välja juhtida ja suits võib hakata tuppa tulema. Liiga lai lõõr vähendab tõmmet ja jahutab suitsugaasid liiga kiiresti maha, mis tekitab tahma ja pigi.

3. Ohutuskujad

Põlevmaterjalide kaugus: igal moodulkorstnal on sertifikaadis määratud ohutu kaugus puitkonstruktsioonidest. Tavaliselt jääb see vahemikku 50–100 mm. Seda vahet ei tohi täita tavalise ehitusvilla ega vahuga, vaid kasutada tuleb spetsiaalset tulekindlat villa.

Katuse läbiviik: katuse sarikate ja korstna vahele peab jääma nõutud õhuvahe. Kui sarikas jääb ette, tuleb see ümber ehitada või metallkorstna puhul kasutada suunda muutvaid põlvedetaile.

4. Korstna kõrgus ja asukoht katusel

Kui korsten asub katuseharjale lähemal kui 1,5 meetrit, peab see ulatuma vähemalt 80 cm üle katuseharja.

Kui korsten on harjast 1,5–3 meetri kaugusel, peab see olema vähemalt katuseharja kõrgune.

5. Kondensaat ja puhastusluugid

Korstna alaossa tuleb paigaldada tahmaluuk. Samuti peab korstnapühkijal olema puhastusluugile vaba ligipääs.

Madala temperatuuriga suitsugaaside puhul peab korstna jalamil olema kondensaadi väljaviik ja kogumisnõu.

Kas moodulkorstna paigaldamiseks on vaja luba?

Jah, moodulkorstna paigaldamiseks on vaja ametlikku luba ja see tuleb registreerida ehitisregistris ehk EHR-is.

Korstna paigaldamine või väljavahetamine muudab hoone tehnosüsteeme ja mõjutab otseselt tuleohutust. Seetõttu peab töö vastama nõuetele ning seda peab kontrollima vastava pädevusega spetsialist.

Vajaliku loa tüüp sõltub sellest, kas korsten paigaldatakse olemasolevale majale või uue maja ehituse käigus.

1. Olemasoleva maja rekonstrueerimine ehk korstna lisamine või vahetus

Kui korsten paigaldatakse juba olemasolevale majale, on tegemist hoone tehnosüsteemide muutmisega.

Vajalik dokument: kohalikule omavalitsusele tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt.

Projekti sisu: projektis peab olema näidatud korstna asukoht, läbiviigud konstruktsioonidest, tuleohutuskujad ehk kaugused põlevmaterjalidest ning vastavus kütteseadmele.

Tööde alustamine: töödega võib alustada siis, kui kohalik omavalitsus on ehitusteatise heaks kiitnud. Tavaliselt võtab see aega kuni 10 päeva, kui lisaandmeid ei nõuta.

2. Uue maja ehitamine

Kui moodulkorsten paigaldatakse täiesti uue maja ehituse käigus, ei ole korstna jaoks eraldi luba vaja.

Vajalik dokument: korsten peab olema kirjas maja üldises ehitusprojektis, mille alusel väljastatakse majale ehitusluba.

3. Päästeameti nõuded ja kasutusluba

Pärast korstna paigaldamist on hoone kasutusloa või kasutusteatise jaoks vaja järgmisi dokumente:

Paigaldusakt: kui korstna paigaldas ettevõte, peab ta väljastama nõuetekohase paigaldusakti.

Kutsetunnistusega pottsepa eksperthinnang: kui korsten paigaldati ise, peab litsentseeritud pottsepp või korstnapühkija süsteemi üle vaatama, vajadusel kaamerauuringu tegema ja väljastama eksperthinnangu, mis kinnitab süsteemi ohutust.

Toimivusdeklaratsioon ehk CE-märgis: alles tuleb hoida korstna ostutšekk ja tehase sertifikaat, mis tõendavad toote nõuetekohasust.

Ilma pottsepa akti ja kohaliku omavalitsuse loata on korstna kasutamine seadusevastane. Tulekahju korral võib kindlustusfirma hüvitise maksmisest keelduda, kui ehitisregistris puuduvad andmed seadusliku korstna kohta.

Milliseid vigu tehakse moodulkorstna paigaldamisel kõige sagedamini?

Moodulkorstna paigaldusvead võivad rikkuda korstna tõmmet, lühendada selle eluiga või halvimal juhul põhjustada tulekahju.

Kõige sagedasemad vead on seotud vale ohutuskuja, vale paigaldussuuna, sobimatu liimisegu, jäiga ühenduse, puuduliku kondensaadi äravoolu ning vale kõrguse või läbimõõduga.

1. Vale ohutuskuja ehk korstna välispinna kaugus põlevmaterjalidest

Igal moodulkorstnal on sertifikaadis määratud minimaalne ohutu kaugus põlevatest materjalidest, näiteks puitkarkassist, sarikatest ja vahelagedest.

Viga: korsten paigaldatakse puitosadele liiga lähedale või see puutub nendega otse kokku.

Viga: läbiviigu vaheline tühi ala täidetakse tavalise ehitusvilla või ehitusvahuga. Kasutada tohib ainult spetsiaalset tulekindlat kivivilla, mis talub kuni 1000 °C temperatuuri.

2. Moodulite tagurpidi paigaldamine

Plokkmoodulkorstna keraamilised sisetorud ja metallkorstna elemendid on tehtud kindla paigaldussuunaga. See tagab, et kondensaatvesi ja suits liiguvad lõõri sisepinnal õigesti.

Viga: sisetorud paigaldatakse tagurpidi. Sellisel juhul ei voola happeline kondensaatvesi toru sisse tagasi, vaid imbub jätkukohtadest välja villa vahele. See rikub isolatsiooni ja tekitab korstna välispinnale pigiplekke.

3. Vale või puudulik liimisegu plokkmoodulkorstnal

Keraamiliste torude ja moodulplokkide ühendamiseks on tootja poolt tavaliselt kaasas spetsiaalsed happe- ja kuumakindlad liimisegud.

Viga: kasutatakse tavalist müürisegu või plaadiliimi, mis ei talu kuumust ega hapet ning mureneb kiiresti.

Viga: liimi pannakse jätkukohtadesse liiga vähe või liiga palju. Liigne segu jäetakse lõõri sisse siledaks tõmbamata, mis tekitab lõõri sisepinnale ebatasasusi, rikub tõmmet ja hakkab tahma koguma.

4. Jäik ühendus kütteseadme ja korstna vahel

Kuumenedes materjalid paisuvad. Metall paisub kiiresti ja rohkem, keraamika ning kergbetoon vähem.

Viga: küttekeha metallist suitsutoru ühendatakse plokkmoodulkorstna keraamilise liitmikuga täiesti jäigalt, näiteks betoneeritakse kinni. Kütmisel metall paisub, surub keraamika lõhki ja korsten muutub tuleohtlikuks. Ühenduskohas tuleb kasutada kuumakindlat nöörtihendit või keraamilist kiudmatti.

5. Puudulik kondensaadi äravool ja ligipääs puhastusluukidele

Tänapäevased säästlikud kütteseadmed tekitavad korstnas alati niiskust.

Viga: korstna põhja jäetakse paigaldamata kondensaadi kogumise süsteem või äravoolutila. Vesi koguneb korstna alumisse ossa, tekitab niiskust ja tugevat haisu ning rikub alumisi moodulplokke.

Viga: puhastus- ja tahmaluugid ehitatakse kipsplaadi või seinaviimistluse sisse kinni, mistõttu korstnapühkija ei pääse neile ligi.

6. Vale korstna kõrgus või vale läbimõõt

Viga: korsten ehitatakse katuseharjast madalamaks, mistõttu tekivad katusel tuulekeerised ja suits võib tuppa tagasi tulla.

Viga: valitakse kütteseadme väljundist väiksema läbimõõduga korsten, mis ei suuda suitsugaase piisava kiirusega välja juhtida.

Hea teada!
Enne moodulkorstna valimist või paigaldamist tasub lasta küttesüsteem spetsialistil üle vaadata. Küttesüsteemi eksperthinnang aitab selgeks teha, milline korsten konkreetse küttekehaga sobib, kas olemasolev lõõr on kasutuskõlblik ja milliseid tuleohutusnõudeid tuleb paigaldusel arvestada. Vajadusel tehakse selle käigus ka korstna kaamerauuring, mis annab lõõri seisukorrast täpse pildi enne tööde alustamist.

Kui pikk on moodulkorstna eluiga ja garantii?

Moodulkorstna eluiga ja garantii sõltuvad valitud materjalist, süsteemi kvaliteedist ja sellest, kas paigaldusel on järgitud kõiki tehnilisi nõudeid.

Süsteemide keskmine eluiga ja garantiitingimused jagunevad järgmiselt:

1. Keraamilise sisuga plokkmoodulkorstnad

Keraamilised süsteemid, näiteks Schiedel Rondo Plus, on Eesti turul üks pikaajalisemaid valikuid, sest keraamika ei korrodeeru ega kulu kiiresti.

Reaalne eluiga: 50–80 aastat. Sageli kestab selline korsten sama kaua kui maja ise.

Tehasegarantii: tavaliselt 30 aastat.

Garantii: happekindlus, niiskuskindlus ja tahmapõlengukindlus.

2. Laavakivist plokkmoodulkorstnad

Puhtast vulkaanilisest laavakivist korstnad, näiteks Schiedel Isokern, on samuti väga vastupidavad, kuid mõeldud rangelt ainult tahkeküttele.

Reaalne eluiga: 30–50 aastat.

Tehasegarantii: tavaliselt 10–30 aastat, sõltuvalt tootjast ja süsteemi terviklikkusest.

3. Roostevabast terasest metallmoodulkorstnad

Metallmoodulkorstna, näiteks Vilpra või Schiedel Permeteri, eluiga on võrreldes keraamikaga lühem, sest pidev kuumus, kondensaat ja mehaaniline puhastamine kulutavad terase pinda aja jooksul õhemaks.

Reaalne eluiga: 15–25 aastat. Kõrgekvaliteedilise happekindla sisekihi puhul võib eluiga ulatuda kuni 30 aastani.

Tehasegarantii: tavaliselt 5–10 aastat. Parimatel tootjatel võib materjaligarantii ulatuda kuni 20 aastani.

Mis tingimustel tehasegarantii tegelikult kehtib?

Tootjad rakendavad garantii kehtivusele rangeid reegleid. Garantii võib kaotada kehtivuse järgmistel juhtudel:

Puudub paigaldusakt: korsten on paigaldatud kasutusjuhendit eirates või puudub kutsetunnistusega spetsialisti väljastatud paigaldusakt.

Vale kütus: keraamilist või laavakivist korstnat on köetud materjalidega, mis ei ole lubatud, näiteks prügi, plasti või immutatud puiduga. Need võivad tekitada ülikõrgeid temperatuure ja söövitavaid gaase.

Puudub korrapärane hooldus: seaduse järgi tuleb eramaja küttesüsteemi tervikuna puhastada vähemalt kord aastas. Kui kutseline korstnapühkija ei ole kord viie aasta jooksul süsteemi puhastanud ja akti väljastanud, ei pruugi garantii kehtida.

Vale puhastusvahend: metallkorstna puhastamisel on kasutatud terasharja, mis kriimustab roostevaba pinda ja tekitab korrosiooni. Metallkorstna puhul tuleb kasutada spetsiaalset plastikust või nailonist harja.

Kokkuvõte

Moodulkorsten on mõistlik valik siis, kui vana telliskorsten ei sobi enam tänapäevase küttekehaga või kui uude hoonesse on vaja kindlat, happekindlat ja nõuetele vastavat korstnasüsteemi.

Õige lahendus sõltub hoonest, küttekehast ja paigaldustingimustest. Metallist moodulkorsten sobib paremini siis, kui vaja on kerget ja paindlikku lahendust. Plokkmoodulkorsten on hea valik siis, kui korstna asukoht on ehituses ette planeeritud ning soovitakse stabiilset ja pika elueaga süsteemi.

Kõige olulisem on valida korsten, mis sobib konkreetse küttekehaga ja vastab tuleohutusnõuetele. Vale läbimõõt, puudulik kondensaadi äravool või liiga väike ohutuskuja võivad rikkuda tõmmet, kahjustada korstent ja muuta kogu küttesüsteemi ohtlikuks.

Kui sa ei ole kindel, milline moodulkorsten sinu majale sobib, tasub enne ostmist või paigaldust küsida nõu spetsialistilt.