Kuidas valida õige roostevaba hülss telliskorstnale?

Kui korstna tõmme on halvenenud, korstna sisepinnale koguneb liigselt tahma või müüritises esineb niiskuskahjustusi, võib olla vajalik paigaldada korstnahülss. Sageli hakatakse hülsi paigaldamisele mõtlema alles siis, kui probleemid on juba tekkinud, kuid õigel ajal paigaldatud roostevaba hülss aitab võimalikke kahjustusi ja ohutusriske ka ennetada.

Vana või amortiseerunud korsten võib aja jooksul kaotada oma gaasitiheduse. Sellisel juhul võivad suitsugaasid ja neis sisalduvad ohtlikud ühendid lekkida korstna müüritisse või seda ümbritsevatesse konstruktsioonidesse. Halvimal juhul võib see kujutada ohtu nii hoonele kui ka selles viibivatele inimestele. Korstna seisukord mõjutab otseselt ka kütteseadme ohutut ja tõhusat toimimist.

Järgnevalt selgitame, millal on korstnahülsi paigaldamine kohustuslik, millal soovituslik ning millistes olukordades ei ole seda vaja. Samuti käsitleme, miks kasutatakse Eestis sageli ovaalse kujuga hülsse ning mida tuleb arvestada hülsi materjali ja paksuse valimisel. Eesmärk on aidata teha põhjendatud valik, mis lähtub korstna ja kütteseadme tehnilistest tingimustest, mitte üksnes toote hinnast.

Miks vajab telliskorsten hülssi? 

Korstnahülss paigaldatakse siis, kui amortiseerunud korstna gaasitihedust ei ole enam võimalik tagada või kui küttesüsteem ei tööta nõuetekohaselt. Hülsi vajadusele võivad viidata kehv tõmme, liiga madal temperatuur korstnas, niiskuse või pigi kogunemine ning nõuetele mittevastavad kaugused põlevmaterjalidest.

Millised korstnahülsid on olemas?

Korstnahülsid valmistatakse peamiselt roostevabast terasest. Valikut mõjutavad terase koostis, materjali paksus, tahmapõlengukindlus, rõhuklass ja korstna töörežiim.

Toru-Jüri valikus on erineva läbimõõduga roostevabad korstnatorud, kuid sobiv lahendus tuleb valida kütteseadme ja korstna tehniliste näitajate järgi.

Tavaliselt jääb hülsi materjali paksus vahemikku 0,4–1,2 mm. Pelletikatla puhul peab hülss taluma ventilaatori tekitatud ülerõhku ning olema ühenduskohtades nõuetekohaselt gaasitihe. Samuti tuleb arvestada, kas korsten töötab kuivas või märjas režiimis.

Sobiv hülss valitakse alati kütteseadme, suitsugaaside omaduste ja korstna seisukorra järgi. Lõpliku valiku peab tegema pädev spetsialist.

Millal on hülss kohustuslik ja millal mitte? 

Korstnahülsi vajadus sõltub korstna seisukorrast, kütteseadmest ja süsteemi töörežiimist.

Hülss on kohustuslik – millal?

Hülss tuleb paigaldada, kui korsten ei ole gaasitihe, müüritis ei talu kütteseadme suitsugaasides sisalduvaid happeid või kütteseade töötab märjal režiimil ja vajab selleks sobivat korstnasüsteemi.

Hülss on soovitatav – millal?

Hülsi paigaldamist tasub kaaluda, kui korsten tahmab, tekib kondensaat või tõmme on nõrk. Sile hülsipind juhib niiskuse alla ega lase sellel müüritisse imbuda. Lisaks vähendab õigesti valitud hülss soojuskadu, tõstab suitsugaaside temperatuuri ja aitab tõmmet parandada.

Hülss ei ole vajalik – millal? 

Hülss ei ole vajalik, kui korsten on gaasitihe, lõõr ei tahma ning tõmme on stabiilne.

Korstna seisukord: amortiseerunud lõõr vajab kaitset

Tugevalt amortiseerunud korsten võib kaotada gaasitiheduse. Lõõri pääsev välisõhk jahutab suitsugaase ja soodustab kondensaadi teket. Samal ajal võivad ohtlikud suitsugaasid lekkida hoone konstruktsioonidesse või siseruumidesse.

Tahmapõleng tekitab korstnas tugeva ülerõhu ja väga kõrge temperatuuri. Kui korstna läheduses olevad põlevmaterjalid ei ole nõuetekohaselt kaitstud, suureneb tulekahjuoht.

Lõõri kuju ja mõõt: miks kasutatakse sageli ovaalset hülssi?

Eestis on levinud täiskivilõõrid, mille mõõt on ligikaudu 14 × 27 cm. Ovaalne roostevaba hülss kasutab sellise lõõri ristlõike paremini ära kui ümmargune lahendus ning võimaldab säilitada võimalikult suure läbilaskevõime.

Kütteseade määrab materjali

Hülsi korrosioonikindlus tuleb valida kasutatava kütuse ja suitsugaaside omaduste järgi. Näiteks võib õlikatel vajada kõrgema korrosioonikindlusega hülssi, sest põlemisel tekkivad ühendid mõjutavad nii metalli kui ka müüritist agressiivsemalt.

Ära vali hülssi ainult hinna või mõõdu järgi

Korstnahülss tuleb valida kütteseadme tehniliste andmete ja korstnale kehtivate nõuete järgi. Selleks kontrollib spetsialist kütteseadme paigaldusjuhendit, tootja andmeid ja korstna seisukorda ning määrab sobiva hülsi mõõdu ja omadused.

Hülsi näitajad võivad tootja miinimumnõudeid ületada, kuid ei tohi neist madalamad olla. Korstnatööd tuleb seetõttu jätta pädeva spetsialisti teha.

Korstna Grupp ja Toru-Jüri: õiged materjalid, kindel paigaldus

Korstna Grupp kasutab oma töödel Toru-Jüri roostevabu korstnahülsse. Toru-Jüri tagab vajalike materjalide ja detailide kättesaadavuse üle Eesti, Korstna Grupp panustab praktilise paigalduskogemuse ning korstna seisukorrast lähtuva lahendusega.

Täiskivilõõride puhul kasutatakse sageli ovaalset roostevaba korstnasüsteemi mõõdus 120 × 200 mm. Toru-Jüri valikus on olemas kogu paigalduseks vajalik komplekt: korstnatoru, müts, plaat, kolmik, vihmakrae, puhastusluuk ja kondensaadikork. Terviklik süsteem aitab vältida sobimatute detailide ühendamist ja hoiab paigalduse selge.

Ümarad roostevabad korstnatorud on saadaval läbimõõduga 80–200 mm koos vastavate mütside, plaatide ja vihmakraedega. Lai valik võimaldab leida sobiva lahenduse erinevatele kütteseadmetele ja korstnatele.