Kortermaja fassaadipesu – millal seda vaja on ja mida tasub enne teada?
- Korstnagrupp
- 14. august 2026
Kortermaja fassaadipesu tuleb tavaliselt päevakorda siis, kui maja välisilme on silmnähtavalt muutunud – hele fassaad on halliks tõmbunud, mõni külg on rohekas või pind on lihtsalt ebaühtlaselt määrdunud. Eriti kiiresti paistab see välja plastikfassaadidel, mis võivad üsna lühikese ajaga tuhmi ja väsinud ilme võtta.
Enne pesu tasub aga teada, et kõik fassaadid ei määrdu ühtemoodi ega vaja ka ühesugust lähenemist. Palju sõltub materjalist, maja asukohast, ilmakaarest ja sellest, millise mustusega on tegemist. Mõnel majal vajab kõige rohkem tähelepanu põhjapoolne külg, teisel sokkel või liikluse poole jääv fassaad.
Vaatame, miks kortermajade fassaadid määrduvad, millised pinnad vajavad rohkem tähelepanu, millal tasub pesu ette võtta ja kuidas meie seda tööd teeme.
Kortermaja fassaad ei määrdu igal pool ühtemoodi
Ühe ja sama maja eri küljed võivad mõne aastaga täiesti erineva ilme võtta. Põhjapoolne ja varjulisem külg püsib kauem niiske ning sinna tekib sagedamini rohekas kiht. Tänava poole jäävale fassaadile koguneb rohkem tolmu ja liiklusest tulevat mustust, puude läheduses lisanduvad õietolm, lehed ja muu orgaaniline praht.
Seepärast ei vaata me fassaadi kunagi ainult ühe koha järgi. Enne tööd tuleb kogu maja üle vaadata ja aru saada, kus on mustus kõige tugevam ning millega täpselt tegemist on. Nii saab valida igale pinnale ja majaosale sobiva lahenduse, mitte pesta kogu fassaadi ühe ja sama võttega.

Plastikfassaad võib visuaalselt väga kiiresti ära väsida
Plastikfassaadil paistab määrdumine eriti kiiresti välja. Hele pind tõmbub hallikaks, vuukide ja servade ümber koguneb mustus ning kogu maja võib üsna ruttu jätta kulunud mulje, kuigi fassaad ise on tehniliselt veel heas korras.
Plastiku puhul ongi probleem tihti rohkem välimuses kui materjali seisukorras. Kui pind on pikalt pesemata, muutub toon ebaühtlaseks ja mustus hakkab eriti hästi silma päikese käes. Korraliku pesuga saab fassaadi ilme üldjuhul oluliselt värskemaks, ilma et oleks vaja kohe mõelda suuremale renoveerimisele.

Krohv, plastik ja muud pinnad ei kannata ühesugust pesu
Fassaadi pestes ei saa lähtuda ainult sellest, kui must pind on. Sama oluline on see, mis materjal selle mustuse all on. Plastikvooder, krohv, tellis ja puit reageerivad survele erinevalt ning vale töövõte võib jätta jälje ka täiesti tervele fassaadile.
Plastikfassaadi puhul kasutatakse üldjuhul madalamat survet. Liiga tugev veejuga võib kahjustada voodrit või suruda vee paneelide taha. Krohvitud fassaadil tuleb enne pesu vaadata üle pinna seisukord – praod, lahtised kohad ja varasemad parandused annavad üsna kiiresti kätte, kui agressiivset pesu pind üldse kannatab.
Tellis ise on tugev materjal, aga nõrgem koht võib olla vuuk. Vana või kahjustatud mördi puhul ei ole mõtet lihtsalt survet juurde keerata, sest siis võib koos mustusega hakata liikuma ka vuugimaterjal. Puiduga on sama lugu teistpidi: tugev juga võib hakata puidukiudu lõhkuma või vana värvikihti maha võtma.
Seepärast vaatame enne pesu alati üle nii fassaadi materjali kui ka selle seisukorra. Surve, temperatuur ja töövõte pannakse paika selle järgi, mida konkreetne pind päriselt vajab.


Miks kasutatakse kortermajade puhul kuumaveesurvepesurit?
Kuumaveesurvepesur annab fassaadipesul rohkem mänguruumi. Asi ei ole selles, et keerame vee võimalikult kuumaks ja surve põhja. Vastupidi – hea tulemuse annab see, kui temperatuur, surve ja töövõte pannakse konkreetse pinna järgi paika.
Meie kasutame kortermajade fassaadipesul Kärcheri professionaalset kuumaveesurvepesurit. Enne töö alustamist vaatame üle, mis materjaliga on tegemist ja kui tugevalt pind on määrdunud. Plastikfassaad, krohv ja kivipind ei vaja sama seadistust ning ka ühe maja eri osadel võib lähenemine olla erinev.
Kuum vesi on siin üks tööriist teiste seas. See annab võimaluse mustust lahti saada ilma, et kogu töö põhineks ainult tugeval survel. Kärcheri enda andmetel võimaldab kuuma vee kasutamine vajadusel vähendada töösurvet, mis on fassaadide puhul päris oluline eelis.
Meie jaoks on põhimõte lihtne: masin peab töötama pinna järgi, mitte pind masina järgi.
Millal võiks korteriühistu fassaadipesu ette võtta?
Fassaadipesu ei pea tegema lihtsalt sellepärast, et eelmisest pesust on mingi kindel arv aastaid möödas. Õige aeg on siis, kui maja pealt on näha, et mustus hakkab juba üldpilti rikkuma või mõni fassaadi osa on teistest selgelt rohkem määrdunud.
Kõige tavalisemad märgid on rohekas või hallikas kiht, tumedad triibud, määrdunud sokkel ja ebaühtlaseks muutunud fassaaditoon. Eriti hästi paistab see välja heledatel pindadel ja plastikfassaadil – mustus võtab fassaadilt kiiresti värske ilme ära.
Korteriühistu jaoks on mõistlik fassaad üle vaadata ka siis, kui plaanis on muud välitööd. Kui tellingud, tõstuk või muu ligipääs on juba objektil olemas, tasub vaadata, kas samal ajal oleks mõistlik ette võtta ka määrdunud fassaadiosad.
Mõni maja püsib aastaid korralik, teine määrdub palju kiiremini. Asukoht, ilmakaared, puud, liiklus ja fassaadimaterjal mängivad kõik oma rolli. Meie lähtume maja seisust/ilmest, mitte kalendrist. Kui mustus on juba hästi näha, tasub asi üle vaadata, mitte oodata, kuni kogu maja ühtlaselt halliks tõmbub.
Kuidas kortermaja fassaadipesu käib?
Kõigepealt vaatame maja üle. Mis materjal on fassaadil, kus on mustust kõige rohkem, kuidas ligi pääseb ja kas kuskil on kohti, mis vajavad ettevaatlikumat lähenemist. Alles siis paneme paika, millega ja kuidas pesta.
Pesu ajal ei tehta kogu maja ühe seadistusega. Surve, temperatuur ja töövõte sõltuvad pinnast ning vajadusel muudetakse neid töö käigus. Eesmärk on lihtne – saada fassaad puhtaks ilma, et hakkaksime pinda jõuga lõhkuma.
Kortermaja puhul tuleb arvestada ka maja ümbrusega. Tõstuk, tellingud, sissepääsud, pargitud autod ja elanike liikumine peavad olema enne töö alustamist läbi mõeldud. Suure maja pesu ei ole lihtsalt „voolik seina poole ja tuld“.
Kui töö on läbi, vaatame fassaadi uuesti üle ja kontrollime, et tulemus oleks ühtlane. Meie jaoks on asi lihtne: maja peab pärast pesu päriselt puhas välja nägema, mitte lihtsalt natuke parem kui enne.