Korstnapitsi ehitus – kas tellida spetsialist või teha ise
Korstnapitsi ehitus puudutab korstna kõige haavatavamat osa – katusepealset lõiku, mis on pidevalt ilmastiku käes. See peab taluma samaaegselt lõõrisisest kuumust, happelist kondensaati ja Eesti kliima järske temperatuurikõikumisi.
Kui pits on valesti ehitatud, siis on tegu reaalse tuleohuga.
Selgitame, mida korstnapitsi ehitus endast kujutab, millal on lubatud töö ise teha ja millal on mõistlikum kutsuda kutsetunnistusega spetsialist.
Mis on korstnapits ja miks see on oluline?
Korstnapits on korstna katusepealne osa – see jääb täielikult ilmastiku kätte ning on seetõttu korstna kõige kiiremini kuluv osa.
Selle ülesanne ei ole ainult ülemise osa katmine. See mõjutab otseselt küttesüsteemi toimimist ja tuleohutust:
- tagab piisava tõmbe, et suitsugaasid liiguksid korstnast välja
- hoiab vihma ja lume konstruktsioonist eemal
- takistab sädemete ja kuumade gaaside sattumist katusekonstruktsioonidesse
Kui üks neist funktsioonidest ei tööta, võivad tagajärjed olla tõsised – alates niiskuskahjustustest kuni tuleohuni.
Oluline on ka korstnapitsi õige kõrgus. See peab ulatuma piisavalt üle katuse, et tagada korralik tõmme ja vältida tuule tekitatud häireid suitsu liikumises.
Kas korstnapitsi võib ise ehitada?
Lühike vastus: sõltub hoone tüübist ja olukorrast.
Millal võib eramaja omanik korstnapitsi ise ehitada?
Eramaja, suvila või aiamaja omanik võib oma tarbeks korstnapitsi ehitada ka ilma pottsepa kutsetunnistuseta, kui järgitakse kõiki küttesüsteemi ehitamise nõudeid.
Oluline on aga arvestada, et:
- töö peab vastama tuleohutusnõuetele
- pärast ehitamist peab kutsetunnistusega korstnapühkija süsteemi üle vaatama
- korstnapühkija väljastab akti, mis kinnitab, et korsten on kasutamiseks ohutu
Ilma aktita võib tekkida probleeme nii kindlustuse kui ka küttesüsteemi kasutamisega.
Millal on korstnapitsi ehitamiseks vajalik spetsialist?
Kortermajades, ridaelamutes ja paarismajades on reegel selge – korstnapitsi ehitust võib teha ainult vastava kutsetunnistusega pottsepp. Ise ehitamine ei ole lubatud.
Eramaja puhul on spetsialisti kaasamine mõistlik, kui:
- korsten on vana ja selle seisukord ei ole teada
- kasutatakse kaasaegset kütteseadet, mis tekitab kondensaati
- katus on järsu kaldega ja töö tegemine on ohtlik
- soovid, et töö oleks dokumenteeritud ja garantiiga kaetud
Sellisel juhul tasub töö usaldada spetsialistile, kellel on kogemus ja vajalikud kutsetunnistused. Korstna Grupp teostab korstnapitsi ladumist ning omab üle 12 aasta kogemust.
Millised on ise ehitamise riskid?
Korstnapitsi ise ehitamine on Eestis teatud juhtudel lubatud, kuid sellega kaasnevad reaalsed riskid. Need ei ole ainult ehituslikud vead – tagajärjed võivad ulatuda kindlustusprobleemidest kuni tulekahju ja terviseohuni.
Õiguslikud ja vastutusriskid
- Vale teostus võib tuua rahalise kahju: kui korstnapits ei vasta nõuetele ja tekib kahju, võib kindlustus keelduda hüvitamisest.
- Kasutusloa probleemid: nõuetele mittevastav korsten võib takistada hoone kasutusloa saamist või pikendamist.
- Piirangud ehitamisele: kortermajades ja ühiskondlikes hoonetes peab tööd tegema kutsetunnistusega pottsepp.
Tuleohutuse ja terviseriskid
- Süttimisoht: ebatihedad vuugid või vale materjal võivad lasta sädemetel ja kuumadel gaasidel jõuda katusekonstruktsioonideni.
- Vingugaasi oht: praod või valed mõõdud võivad põhjustada olukorra, kus suitsugaasid ei liigu korstnast välja, vaid tuppa.
Konstruktsioonilised ja tehnilised riskid
- Vale materjalivalik: tavaline tellis ei talu Eesti ilmastikku ja hakkab kiiresti lagunema.
- Kondensaadi kahjustused: hülssimata korstnas tekib happeline kondensaat, mis söövitab vuuke ja kive.
- Tõmbe halvenemine: vale ristlõige või ebatasane lõõr takistab suitsu liikumist ja soodustab pigi teket.
- Kukkumisoht: töö toimub katusel – ilma turvavarustuseta on risk suur.
Majanduslikud riskid
- Lühike eluiga: valesti ehitatud korstnapits võib vajada remonti juba paari aasta pärast.
- Topeltkulu: kui korstnapühkija tuvastab ohtliku vea, tuleb pits lammutada ja uuesti ehitada.
Millised on tõsisemad tagajärjed, kui korstnapits ise ehitada?
Valesti ehitatud korstnapits ei tähenda ainult kehva tulemust – see võib põhjustada tulekahju, vingugaasi levikut või korstna sissevarisemist.
- Hoone süttimine: kui korstnapitsis on praod või vuugid ei pea, võivad sädemed ja kuumad gaasid jõuda katusekonstruktsioonidesse.
- Vingugaasi levik hoones: vale ristlõige või sisemised varingud takistavad tõmmet, mistõttu suitsugaasid ei liigu korstnast välja. Vingugaas on lõhnatu ja värvitu ning võib eluruumidesse märkamatult levida.
- Korstna sissevarisemine: vale materjalivaliku tõttu võib korstnapits mureneda ja kukkuda lõõri sisse, tekitades ummistuse. See võib põhjustada suitsu tungimise tuppa või tahmapõlengu, kus temperatuur tõuseb üle 1000 kraadi.
Lisaks võivad kaasneda ka otsesed piirangud – ohtliku ehituse korral võib korstnapühkija või järelevalve keelata küttesüsteemi kasutamise.
Mida peab teadma enne korstnapitsi ehitamist?
Enne töö alustamist tuleb selgeks teha kolm asja: kas tohib ise ehitada, millised on nõuded ja millised materjalid sobivad.
Seaduslikud piirangud
Eramajas on oma tarbeks ehitamine lubatud, kuid töö peab vastama kõigile nõuetele.
Pärast ehitamist peab kutsetunnistusega korstnapühkija süsteemi üle vaatama ja väljastama akti.
Tehnilised nõuded
- Korstnapitsi kõrgus: korstnapits peab ulatuma vähemalt 0,8 meetrit üle katuseharja poolse külje, et tagada piisav tõmme ja vältida tuleohtu.
- Lõõri ristlõige: lõõri ava ei tohi korstnapitsi osas kitseneda ega järsult laieneda – see peab jääma samaks kogu ulatuses, et suits liiguks takistusteta.
- Lõõri sisepind: sisepind peab olema sile. Väljaulatuv segu või ebatasased kivid koguvad tahma ja halvendavad tõmmet.
Materjalide valik
Korstnapits peab taluma kuumust, niiskust ja külma.
Seetõttu:
- kasutada tuleb külmakindlaid telliseid
- müürisegu peab olema tugev ja välitingimustesse sobiv
- vajadusel tuleb paigaldada happekindel hülss
Vale materjalivalik on üks peamisi põhjuseid, miks korstnapits kiiresti laguneb.
Korstnapitsi kaitse sademete eest (ilmastikukaitse)
Korstnapits peab olema kaitstud vihma ja lume eest, vastasel juhul hakkab materjal kiiresti lagunema.
- Betoonkrae: pitsi tippu valatakse betoonist plaat, mis ulatub umbes 5 cm üle servade ja juhib vee korstnast eemale.
- Korstnamüts: pitsi peale paigaldatakse plekist kate (korstnamüts), mis takistab sademete otse lõõri sisse sattumist.
Ilma korraliku ilmastikukaitseta pääseb niiskus konstruktsiooni, mis kiirendab kivide ja vuukide lagunemist.
Korstna tegelik seisukord
Kui korsten on vana või selle seisukord ei ole teada, ei ole mõistlik alustada ehitust “pimesi”.
Sellisel juhul on soovitatav enne tööde alustamist teha korstna kaamerauuring, mis näitab ära lõõri seisukorra ja võimalikud varjatud probleemid.
Millal tuleb korstnapits välja vahetada?
Korstnapits tuleb välja vahetada siis, kui selle seisukord muutub tuleohtlikuks või see hakkab lagunemise tõttu kahjustama ülejäänud korstent. Kuna pits on pidevalt ilmastiku käes, on selle eluiga sageli lühem kui ülejäänud korstnal.
Peamised märgid, mis viitavad väljavahetamise vajadusele:
Visuaalsed kahjustused
- Murenenud või kildunud kivid: kui kivid muutuvad pudedaks või neist on tükid väljas, ei pea need enam niiskust.
- Lahtised kivid või viltu vajumine: see on otsene varisemisoht katusele või inimestele.
- Läbivad praod: praod lasevad vee konstruktsiooni, mis külmudes lõhub pitsi veelgi kiiremini.
Pigitamine ja suitsu lekkimine
- Pruunid või mustad plekid: need viitavad sellele, et lõõr on seestpoolt kahjustunud ja kondensaat on läbi kivide imbunud.
- Suits imbub läbi vuukide: tegemist on tõsise tuleohutusriskiga, mis nõuab kohest sekkumist.
Eksperdi hinnang
- Korstnapühkija märge aktis: kui spetsialist tuvastab, et pits ei vasta nõuetele, on remont või vahetus vajalik.
- Põlenud või tühjad vuugid: see tähendab, et korsten ei ole enam tulekindel.
Kui korstnapits on tugevalt kahjustunud, ei ole osaline parandamine enam mõistlik. Sellisel juhul on ainus ohutu lahendus vana pitsi lammutamine ja uue ehitamine.
Kui korstna seisukord ei ole selge, on mõistlik enne otsustamist lasta teha eksperthinnang või kaamerauuring, mis annab täpse ülevaate lõõri ja konstruktsiooni olukorrast.
Kokkuvõte
Korstnapitsi ehitus mõjutab otseselt küttesüsteemi toimimist ja ohutust. Valed materjalid, mõõdud või töövõtted võivad viia tõmbeprobleemide, lagunemise või isegi tuleohuni.
Kuigi eramajas on ise ehitamine lubatud, kaasnevad sellega reaalsed riskid. Kui tahad olla kindel, et töö on tehtud korrektselt ja tuleohutult ning saada tehtud tööle garantii, tasub kaasata spetsialist.
KKK
Kas korstnapitsi vead on alati silmaga näha?
Mitte alati. Sageli ilmnevad probleemid alles aja jooksul – näiteks halveneb tõmme, tekivad praod või hakkab niiskus konstruktsiooni pääsema.
Mis on kõige levinum viga, mida ise ehitades tehakse?
Vale materjal või mõõdud. Näiteks kasutatakse vale tellist või muudetakse lõõri kuju, mis rikub tõmbe ja lühendab korstna eluiga.
Kas korstnapitsi ehitamine on mõistlik ise ette võtta?
Üldjuhul ei ole soovitatav. Korstnapitsi ehitamine nõuab täpseid teadmisi ja õigeid töövõtteid ning vigadega kaasnevad reaalsed riskid – alates tõmbeprobleemidest kuni tuleohuni.